Kahe õppedisaini mudeli võrdlus

Käesolevas töös võrdlen kahte õppedisaini mudelit: Merrill´i „kivike tiigis“ õppedisaini mudelit ja ADDIE mudelit.

Kõige elementaarsemat õppedisaini mudelit nimetatakse tavaliselt ADDIE-ks (Hoffman, 2013). Sõna ADDIE on akronüüm sõnadest analüüs, disain, arendus, rakendamine ja hindamine (vt joonis 1) (Bhasin, 2021).

Joonis 1. ADDIE õppedisaini mudel (Hoffman, 2013)

ADDIE mudel on lihtsalt kasutatav, üldine ja arusaadav, samm-sammuline protseduur täpses järjekorras. Seda saab kasutada igat tüüpi sihtgrupi jaoks, näiteks ettevõtete koolitusprogrammide ja õppetundide jaoks. ADDIE mudeli leiutas 1975. aastal Florida Osariigi Ülikool. Alguses loodi see arendus- ja juhendamisprogrammina sõjalise väljaõppe abistamiseks. Hiljem muudeti seda nii, et seda saaks kasutada igat tüüpi õppetegevustes. (Bhasin, 2021)

ADDIE mudeli esimene faas on analüüsifaas, kus juhendajad hindavad hetkeolukorda, analüüsivad väljaõppealasid, mõtestavad koolitusprotseduuri eesmärgid ja selgitavad välja, mis on toiminud ja mis mitte, et nad saaksid teadmisi täiendada. Analüüsifaasi eesmärk on luua õige raamistik, et täita sihtgrupi õpieesmärke. (Bhasin, 2021)

ADDIE mudeli teine ​​etapp on disainifaas, kus analüüsifaasis saadud teavet vaadeldakse, et teha teadlikke otsuseid. Selles faasis koostatakse õppeprogrammi ülevaade või kujundus. Oluline on meeles pidada, et kavandamise etapp on aeganõudev ja juhendaja peaks selle etapi läbima kõige üksikasjalikumalt. Kavandamisfaas määrab konkreetsed õpieesmärgid, juhendamise eesmärgid, oskused ja teadmised, mille õppijad peavad omandama, graafika, iga õppetunni kestuse ja parimad kasutatavad tööriistad. (Bhasin, 2021)

ADDIE mudeli kolmas etapp on õppekursuse arendusfaas. Disainifaasis on sisuidee valmis ja arendusfaasis on juhendajate ülesanne neile ideedele elu anda (Bhasin, 2021). Arendusetapis alustatakse projektis kasutatava metoodika loomist ja testimist. Selles etapis kasutavad disainerid kahest eelmisest etapist kogutud andmeid ja kasutavad seda teavet programmi loomiseks. Kui kaks eelmist etappi nõudsid planeerimist ja ajurünnakut, siis arendusetapi eesmärk on selle elluviimine. See etapp sisaldab kolme ülesannet, nimelt koostamine, tootmine ja hindamine. (Kurt, 2018)

ADDIE mudeli juhendamise kavandamise neljas etapp on rakendamise faas, kus õppijad kursuse läbivad (Bhasin, 2021). Siin püüavad disainerid kursust ümber kujundada, värskendada ja redigeerida, et tagada selle tõhus edastamine. “Protseduur” on siin võtmesõna. Suur osa tegelikust tööst tehakse siin ära, kuna disainerid ja õppijad töötavad käsikäes, et toota uusi tööriistu disaini pidevaks hindamiseks ja edasiseks täiustamiseks. (Kurt, 2018)

ADDIE mudeli viies etapp on hindamise faas. See on etapp, kus viiakse läbi põhjalik lõplik testimine, mis puudutab kogu projektiga saavutatud (või tegemata) asjadest (mida, kuidas, miks, millal). Hindamisetapi põhieesmärk on teha kindlaks, kas eesmärgid on täidetud ning mida on vaja edasiliikumiseks, et projekti tõhusust ja edukust veelgi suurendada. (Kurt, 2018)

Bhasin (2021) on välja toonud mõned ADDIE mudeli eelised:

  • ADDIE mudeli mallil on kindel ja selge raamistik, mis paneb aluse sarnastele mudelitele;
  • ADDIE koolitusmudel aitab mõõta õppija vajadusi;
  • ADDIE disainimudel on abiks juhendajatele, kuna nad saavad hõlpsasti hinnata tulemusi ja eesmärke ning mõistavad seda osa õppekursusest, mis vajab erilist tähelepanu;
  • ADDIE asetab disaini põhiloomeprotsessi, et muuta see lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks;
  • ADDIE mudel on suuteline koguma disainiprotsessis uuringute abil kujuteldamatul hulgal andmeid, mis pole teiste mudelite puhul võimalik

ADDIE mudeli puudused Bhasini (2021) põhjal:

  • See nõuab põhjalikku analüüsi ja kui kriitilistele elementidele juurde ei pääseta, annab see valed tulemused;
  • See on aeganõudev;
  • See on ebaefektiivne disainialternatiivide kujundamisel ja hindamisel;
  • Protsess on väga jäik ega jäta loovusele palju ruumi;
  • See on paindumatu ega saa seetõttu teha äkiliste projektimuudatustega seotud kohandusi;
  • ADDIE mudelit peavad kaasaegsed õppimisspetsialistid aegunuks.

Kuigi ADDIE annab õppekavast suure pildi, on komistuskiviks sageli olnud detail, mida disainer vajab tegelike õppeülesannete loomiseks ning sobivate õpetamisstrateegiate ja -ressursside valimiseks (Hoffman, 2013).

Merrill (Thomas, 2019) esitab traditsiooniliste ADDIE lähenemisviiside kohta kaks täiendavat kriitikat:

  1. Õpetamiseesmärkide varajane määratlemine, mis kujutavad abstraktseid esitusi õpetatavatest teadmistest, mitte teadmistest endist, põhjustab tõlkevigu (õppetegevused ja ressursid, mis ei vasta eesmärkidele);
  2. Õppesisu abstraktsed kirjeldused ja juhendamisstrateegiad kujundusdokumentides, süžeeskeemides ja mallides põhjustavad samuti tõlkevigu.

Uurides olemasolevaid juhendamise disainimudeleid, mõistis Merrill, et kõige tõhusamad õpitooted või -keskkonnad on need, mis kaasavad osaleja viies erinevas õppefaasis: probleemikesksus, aktiveerimine, demonstratsioon, rakendamine ja integreerimine (vt joonis 2). (Bouchrika, 2021)

Joonis 2. Merrilli mudeli õppefaasid (Hoffman, 2013)

Probleem: Merrill usub, et reaalsete probleemide kasutamine kursuse eesmärkide määratlemiseks kutsub õppijaid kaasama juba enne kursuse tegevustaset (Bouchrika, 2021).

Demonstratsioon: Arvatakse, et õppijad omandavad rohkem kontseptsioone ja tavasid, kui nad näevad neid tegevuses või jälgivad, kuidas need käegakatsutavas valdkonnas toimivad (Bouchrika, 2021).

Aktiveerimine: Õppijad saavad teavet haarata, kui uued õppetunnid on seotud mineviku aine või inimkogemusega, kuna nende mälu vallandub. Lõhe vanade ja uute mõistete vahel ületab mälu. (Bouchrika, 2021)

Rakendus: Kursusel õpitud kontseptsioone tuleks rakendada konkreetsetes olukordades, et neid täielikult hinnata. Võimalik lähenemine sellele on lasta õppijatel sooritada harjutusi, mis nõuavad õpitud teooriate rakendamist erinevatel stsenaariumidel või probleemjuhtumitel. (Bouchrika, 2021)

Integratsioon: Klassist või koolituselt saadud teadmised ja oskused peaksid olema ülekantavad erinevatele stsenaariumidele. Algtasemel peab kursus näitama, kuidas selle kontseptsioonid õppijate igapäevaelus kehtivad. (Bouchrika, 2021)

Merrill´i mudel keskendub ideele, et õpilased õpivad läbi tegemise ja juhendamise, lahendades järjest suuremat väljakutset pakkuvaid probleeme/sündmusi, mille tulemuseks on sisuõpe ja õpilaste iseseisvus reaalse maailma keerukates kontekstides hakkama saamine. (Hoffman, 2013)

Merrill vaidleb vastu standardsele lähenemisele, mille kohaselt esitatakse teooria ja põhifakte esimesena ning kontekstiväliselt, mida hiljem rakendatakse alles pärast esialgsete teadmiste omandamist. Erinevalt paljudest haridusreformi tegijatest ei halvusta ta loengute kasutamist õpetamisstrateegiana, vaid asetab need üheks strateegiaks probleemide lahendamise harjutuste koostamisel oluliste strateegiate hulgas. (Hoffman, 2013)

Mis eristab Merrilli mudelit eriti teistest, kes propageerivad probleemipõhist õpet, on selgesõnaline õppijatele tugimaterjalide pakkumise protsess, et tagada probleemide lahendamise protsessi põhisisu õppimine(Hoffman, 2013).

Ta kirjeldab juhendamisstrateegiaid mõistetega, millest on lihtne aru saada: TELL, ASK, SHOW ja DO. TELL on teabe esitamine, olgu see siis loeng või muu edastamisviis; ASK on praktika õpilaste abistamiseks ja teabe meelde jätmiseks; SHOW on demonstratsioon tegevuse kujutamiseks; ja DO on teabe rakendamine tegevustes. Merrill soovitab käsitleda projekteerimisprotsessi kui “kivikest tiigis” (vt joonis 3), mis toimub omavahel seotud sammude lainetusena ning muutudes õppijate jaoks üha keerulisemaks (Hoffman, 2013).

Joonis 3. Merrill´i õppedisaini meetod “kivike tiigis” (Thomas, 2019)

Bouchrika (2021) on välja toonud mõned Merrilli mudeli eelised:

  • Suurenenud seotus. See mudel muudab teoreetiliselt kõik õppetunnid õppijatega seostatavaks, suurendades nende kaasatust protsessi;
  • Õppimisele keskendunud. Merrilli juhendamise põhimõtted on suunatud õppijate suutlikkusele teadmisi omandada ja rakendada ning need koostati nende edu silmas pidades.
  • Mitmekülgne. Kuna see mudel keskendub pigem seostatavusele ja ülekantavusele kui soovitab kursuse struktuure, saab seda rakendada koos teiste mudelitega, eriti nendega, mis ei kata õppimisstrateegiaid kuigi palju.
  • Aktiveerib mitu intelligentsust. Mudel puudutab erinevaid õppimismeetodeid, alates praktilistest harjutustest kuni kontseptsioonide seostatavate esitlusteni.
  • Edendab loovust. Õppijad peavad õpitu põhjal probleeme loovalt lahendama.

Merrilli mudeli puudused Bouchrika (2021) põhjal:

  • Pole täielikult rakendatav kõikide õpetamisstiilide puhul. Selle mudeli täielikuks kasutuselevõtuks peab kool või organisatsioon andma õpilastele piisavalt aega uurimistööks. See ei pruugi töötada keskkonnas, mis piirdub loengu ja hindamise vorminguga;
  • Võimalik, et sellel on palju nõudeid. See mudel võib sisaldada täiendavaid ressursse, et korraldada demonstratsioone ja lasta õpilastel õpitut rakendada.

Merrilli lähenemisviisi tulemuseks on see, et õpilased õpivad, teevad ja rakendavad õppetunni teemat oma igapäevaelus. Teooria nõrkused seisnevad võib-olla selles, et see ei suuda kõigis klassiruumides eksisteerida. Selle teooria rakendamine võib sõltuda kooli õpetamisstiilidest ja keskkonnast. (Merklein, 2011)

Nii ADDIE mudelil kui ka Merrilli mudelil on oma nõrkused ja tugevused ning need sobivad teatud vajadustele. ADDIE mudel töötab paremini, kui õppija peab õppima juhiseid, näiteks uusi ettevõtte ohutusjuhiseid. Merrilli mudel töötab hästi, kui õppija peab omandama uusi oskusi, nagu avalik esinemine, müügikoolitus, esitlusoskused ja muu selline.

Kasutatud allikad:

Bhasin, H. (2021). 5 Phases of ADDIE Model. Loetud aadressil: https://www.marketing91.com/addie-model/

Bouchrika, I. (2021). Instructional Design Models: ADDIE, Gagne’s, Merrill’s and Bloom’s Methodologies. Loetud aadressil: https://research.com/education/instructional-design-models

Hoffman, E. (2013). Beyond The Flipped Classroom: Redesigning A Research Methods Course For e3 Instruction. Contemporary Issues in Education Research (CIER). 7. 51. 10.19030/cier.v7i1.8312. https://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1073281.pdf

Kurt, S. (2018). ADDIE Model: Instructional Design. Loetud aadressil: https://educationaltechnology.net/the-addie-model-instructional-design/

Merklein, K. (2011). Instructional Design Models, Theories & Methodology: Merrill’s First Principles of Instruction. Loetud aadressil: https://k3hamilton.com/LTech/merrill.html

Thomas, H. (2019). Pebble-in-the-pond Instructional Design model in Merrill’s First Principles of Instruction. Loetud aadressil: https://www.mybrainisopen.net/pebble-instructional-design-model/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create your website with WordPress.com
Alustamine
%d bloggers like this: